Emnet: I.1

Kui nüüd imesid sündima ei hakka siis saab HC Areal järgmisel hooajal lõppuks ometi meistriliigasse.Kehvima stsenaaariumi põhjal tuleb üleminekumängudes vastu kas HC Võrgulõikajad,Inoshima HB või Viljandi HC.Meeskond on piisavalt tugev et võita neid kõiki.Terve hooaeg sa tegeldud meeste energia hoidmisega mis hakkab nüüd end ära tasuma.Tänane teine poolfinaali võit võttis ikka pinged maha

Me täname! Me täname! Me täname! Kõiki poolehoidjaid, mängijaid ja vastaseid! Järjekordne meistritiitel kindlustatud. Paistab, et see hakkab juba traditsiooniks saama. Palju õnne ka kõigile teistele, kes oma käesoleva hooajaga rahule jäid, neile kes ei jäänud, soovime, et järgmine hooaeg läheks paremini. Siin muidugi peame oma soove piirama kõigiga, kes "suurest kolmikust" välja jäävad, sest ei Kuraditele ega NYC-le saa me kuidagi suuremat edus soovida, sest siis töötaks me ise enda vastu.

Kokkuvõttes võime hooajaga rahule jääda. Hooaja alguses saime küll mitu üleliigset kaotust, sest mehed viibisid treeninglaagris pool esimest nädalat. Seetõttu langesime ka põhihooaja lõpus napilt kolmandaks ja asjad paistsid juba päris tumedates värvides. Siiski Õnnestus play-offides kaotusteta kõik vastased alistada ja madalam paigutus tabelis ei seganud ka poolfinaalis. Finaaliks oli olukord aga juba hoopis vastupidine. Pärast NYC alistamist olid mehed enesekindlust ja tahtmist nii täis, et võõrsil sai ka kuraditele 5 punktine saun köetud. Seejärel ei saanud ju ometi kodupubliku ees enam kehvemat mängu näidata ja kodus meistritiitel võita on ikka midagi väga erilist. Eelmine hooaeg tegime seda ka, aga siis alles 3. mängus.

Rahvusvahelistelt mängudelt saime mitu päris korralikku õppetundi. Kindlasti õritame see hooaeg Meistriteliigas parema tulemuseni jõuda ja alagrupist edasi pääseda. Kahjuks oleme endiselt hädas väravavahtidega, kes jäävad kahjuks sealsele tasemele pisut alla, aga muus osas oleme võimelised kellega tahes mängima. Positiivselt jääb meelde ka Freaky Friday vastu peetud viigimäng, sest see meeskond jõudis lõpuks Meistriteliiga finaali. Seega mängida annab, kuigi kõvasti on õnne ka vaja.

Südamele jääb kripeldama karikavõistluste finaal. Sinna sai kõvasti energiat magama pandud, aga tulemus oli ala igasuguse arvesuse. Paneksin liiga korraldajatele ikkagi südamele, et ka karikavõistlustel tuleb kasutada korralikke kohtunikke, kes suudavad vilistada sõltumata kodumeeskonna poolehoidjate nõudmistest pidevalt 2 minutilis jagada.

Hea meel on järgmisest hooajast Meistriliigas näha ka HC Arsenali ja UPS-i, kes mõlemad peaksid tugevate keskmike hulka maanduma. Sellest seltskonnast on suure kolmiku kandadele üha tõsisemalt astumas Põger, kellele kaotasime ise ja kellega kuradid play-offides püsti hädas olid.

Kahju, et rahvuskoondisel nii kehvasti läks. Eks õnne jäi ka puudu, aga taktikaga läks meie koondis ikka mitmes mängus alt.Täna oleme riikide arvestuses Iraani ees eelviimased.

Lubasime hooaja alguses parandada klubi tugistruktuuride hooneid, seda oleme ka püsivalt teinud. Saali mahutavuse suurendamiseks kahjuks enne play-offe aega ei leidnud, kuid nagu lubatud, enne hooaja lõppu teeme ka selle ära ning järgmisel hooajal on juba fännidele mõnisada kohta rohkem.

Hooaja lõpus on kohane üle vaadata ka meeskond, kellega järgmisel hooajal jätkata. Mitmed mehed lähevad setõttu ka müüki, sest pole ju mõtet korralikke mängumehi vägisi pingil hoida, kui nad mõnes teises klubis saaksid tegijad olla. Uusi oste kavas ei ole, jätkame olevasolevate jõududega, sest tänane korraldus paistab igati toimima.

Veelkord tänu toetajatele ja mängijatele meistritiitli eest, kindlasti teeme seda veel!

Lühike kokkuvõte ka PPA poolt. ppm.powerplaymanager.com/...

Eile saime Meistriteliigas ülitähtsa ja -napi võidu CTTARTAKi üle. Sellega on meeskond tõusnud grupis selgelt ainulidriks. Kahjuks ei tähenda see poolel teel veel midagi, sest pooled mängud on veel pidamata ja isegi, kui võita veel 2 kohtumist on võimalik tabelis 3. jääda. Siiski annab senine edu meile lootust ja ainult SC Magdeburg on meeskond, kelle võitmine võib üle jõu käia. Esimeses voorus saime nende üle küll selge võidu, kuid see sündis peamiselt seeõttu, et neil olid parimad mängijad parajasti laagris.

Loodame siis, et õnnestub Eesti meeskondadele järgmiseks hooajaks rohkem kohti rahvusvahelistele mängudele võita. 4 tugevat meeskonda oleks meie klubidele küll vääriline, hoolimata koondise ebaedust.

Liigas oleme ka mõistlikult hakkama saanud. Rumalaid kaotusi oleme vältinud ja energiat kulutanud minimaalselt. See hooaeg tundub NYC vastu saamine küll väga keeruline, kuid põhihooaeg ei näita suurt midagi, nagu meil eelmine hooaeg õnnestus tõestada.

Võib vist öelda, et selle hooaja suur eesmärk sai eile õhtul täidetud. Isegi surnud ringi korral, on meie tänane +31 väravatevahe Meistriteliigas selline, millega peaks alagrupist edasipääs kindlustatud olema.
Loomulikult läheme veel Sttaptaki vastu ka võitu võtma, aga edasipääsu ei tohiks see mõjutada.

Praegune olukord viitab igatahes selgelt, et järgmisel hooajal on rahvusvahelistel mängudel 4 Eesti meeskonda. Karikamängude tulemusega pole meil põhjust ühte neist kohtadest omaks pidada, seega peame veel liigas korralikult pingutama. 3. meistritiitel on nüüd järgmine suurem eesmärk, mille poole püüdlema hakkame.
Sellel hooajal võib see küll väga keeruliseks osutuda, sest NYC on hirmus kõva meeskonna kokku saanud ja nende vastu pole tänavu kellelgi rohtu olnud, aga eks varasematel hooaegadel on olukord sarnane olnud, et oleme lasknud teistel favoriidina kõrbeda.

Igatahes edu kõigile 4 koha eest võitlemisel. Kuigi kolm kohta lähevad tõenäoliselt "suurele kolmikule" siis üks koht on ikka veel kõigile avatud.

Wow! See et NÕRGAD meeskond läks botiks päästis mu naha.HC Areali saab näha ka järgmisel hooajal meistriliigas

Tegelikult kui sa oleks täna ja kõik viimased mängud kaotanud ja mina kõik võitnud, siis oleks isegi edasi saanud sina, kuna väravate vahe on lihtsalt nii suur
Õnnitlused, eks ma proovi siis taaskord püsima jääda :p

Tavahooaeg siis läbi ja kolm uustulnukat 8 parima seas, hästi seal! Õnnitlused kõigile ja edu playoffis

Siin on kolm meeskonda niivõrd teistel eest ära et nende jaoks peaks looma kasvõi nt eraldi liiga(nende teamide reiting on kõrgem kui nt rahvuskoondisel) ...Ainus põhjus mis mind sunnib siin esiliigas pingutama on kõrgemad sponsorirahad ja ka tõmbed spordiakadeemiast on siin justkui kõrgemad...Muidugi kh on nagu liiga palju päris raha selle teami alla maetud...raske nagu loobuda...

Mäng alles nii algfaasis, et otsust lõpetada küll ei tasu veel mõlgutada. kui 10 hooaja pärast oodatud edu ei saabu, siis palun väga, aga ma pakun, et sul on piisavalt ainest esikolmik kinni püüda

Mida ma tahan öelda on see et see on nagu mängu bug mida ei tohiks üleüldse olemas olla.,Kui sa tead ette et su ,meeskonnal pole võimalik võita eesti kõrgemat liigat vähemalt 6-7 aastat siis sa ka ei ürita eriti seda teha ...,Minu jaoks on igasugune üritamine ebaratsionaalne ,mõttetu ja masohhistlik tegevus.

6-7 aastat vaevalt selleks kulub. Esikolmik on teinud väga hea alguse, aga kusagil tuleb kindlasti lagi (nt. kui staadionid ja hooned max.) ja sinna jõuavad ka need järgi, kes on aega-mööda kannatlik sabas sitsinud, ning seis on võrdne. Edasi loeb ainult see, et kes suudab parema meeskonna kokku panna ning seda edukalt juhendada.
Ehk et kannatlikus on üks olulisemaid elemente selles mängus ja kui see on olemas, siis on kõik võimalik!

Paraku olen ma selles mängus osaledes täheldanud seda, et järgi jõudmine on ikka väga ulmeline tegevus. Jah, ilmselt kui kõik jõuavad oma rajatised lõpuni arendada jne, siis on olukord võrdsustunud, kuid sinna on meeletult pikk maa. Kahjuks on siin mängus nagu monopolis, et kes alguses ikka Wall Streeti ja Broadway kätte saab, see tõenäoliselt ka võidab. Seetõttu tuleb nõustuda, et taga ajada on väga keeruline. Hokis ja jalkas olen mina küll täielikult loobunud edasi pingutamast ja meeskonna koht paraneb ainult siis, kui mõni varem alustanu loobub. Käsipallis alustasite vist mõlemad algusest ja pole mingit süsteemset põhjust, miks mingi arvestatav vahe peaks sees olema. Minul õnnestus esimese hooajaga tõusta meistriliigasse, kuid kel see ei õnnestunud, siis neil oli kohe algusest arvestatav piirang ees (sest madalamates liigades oli teisest hooajast ikkagi arvestatavalt madalam reiting ja seega rahad jne).
Õiendaksin siiski ühe faktivea ära. Kuipalju ma ka ei prooviks, rahvusmeeskonnast kõrgemaks ma reitingut loogiliselt ajada ei saa, sest mul on ainult kohalikud mängijad. Rahvuskoondise reitingut ületab siiski ainult NYC.

Esi kolmik on jah teistest eest ära läinud. Samas olen neid kõiki vähemalt korra võitnud, kui ma ei eksi. Mõni püsib vaid headele väravahtidele sääl. Ärge kaotaga lootust reaalselt kulub selleks "järgi jõudmiseks" 4-5 aastat või isegi rohkem. Aga arvestage ka sellega, et need kes alt tulevad on ka tegelikult rohkem ette valmistatud.

Põhimõtteliselt pead igal mängul andma endast parajalt niipalju kui vaja(taktikaliselt kui ka energiat õieti kasutatdes) ja ka papiga õieti ümber käima. Esiliigas võivad mõned ka lõdvalt võtta, sest toorest jõudu jätkub ülearugi ning papp jookseb nagunii.

Olen jällegi Ivariga nõus, et hokis ei jõua isegi akadeemiat arendada. Kokku 15 hooaega mängitud ning lõppenud hooajal sai alles esimest korda playoffi mängima??? wtf.
Tundub, et hokis on asjad tasakaalust väljas.

Näiteks: Kuigi jalkas oli managere poole rohkem sain alustades 1.hooajast ning III.liigast juba 5.hooajaga I.liigasse. Kuna managere ja klubisi oli poole rohkem pidi ka konkurents suurem olema.

Kirjutaks veelgi aga teema läheb juba liiga raamidest välja

Nooo siin vaidleks vastu..... hokki kohta........
pigem arvan......., et jalka on igavaks läinud.......